Hüppeliigese valu ja vigastused

Hüppeliigese valu ja vigastused

Liikuv eluviis on alati olnud populaarne, kuid nii palju võimalusi vigastuste ärahoidmiseks, nagu tänapäeval, ei ole kunagi varem olunud.

Hüppeliigese tugevus ja vastupidavus sõltub treenitusest – vigastuste tekke ennetamine on eriti sportlasele igapäevane südameasi – kaalul on hüppeliigese jõud, head tulemused spordis, rahulolu. Spordialad, mis mõjutavad hüppeliigest enim, on korvpall, võrkpall, jalgpall, moodne tants ja ballett. Seega on ennetustöö väga oluline – sporti tehes tuleb kanda sobivaid jalatseid (toetavate tallatugedega) ja alustada treeninguid soojendusharjutustega.

Mida ette võtta kui tekib hüppeliigese vigastus?

Kuidas tekib hüppeliigese vigastus?
Hüppeliigese sidemete rebend tekib jala väänamisel või hüppelt ebasoodsal maandumisel. Vigastuse sümptomid olenevad enamasti sellest, kuidas vigastus tekkis (sidemete seesmisel või välimisel küljel), kas vigastus on osaline (rebenenud on osa sidemekiududest ) või täielik. Sidemete rebendi kerge vormi korral on võimalik valuga jalale toetada. Raske vigastuse korral jalale toetamine valu tõttu pole võimalik.

Kui täisealisel või lapsel pole olnud hüppeliigese vigastust, kuid esinevad järgmised sümptomid, siis oleks mõistlik võtta ühendust oma arstiga?

  • Tugev valu hüppeliigeses või selle ümbruses, eriti kõndimise ajal.
  • Hüppeliigese tugev turse.
  • Liikumisel hüppeliigese piirkonnas kuuldav ´krõksumine`, mis on valulik, eriti hüppeliigese tagaosas, kus asub Achilleuse kõõlus.
  • Selline tunne, nagu hüppeliiges liikumisel lukustuks.
  • Muutunud tundlikus labajala või pahkluu piirkonnas, nõelataolised torked või tuimus pahkluu või sääre piirkonnas – tegemist võib olla närvikahjustusega.

Kuidas teha nii, et (uusi) vigastusi ei tekiks?

1. Ära jäta oma soojendusrutiini vahele
Enne treenimist või sportimist peaksid alati oma lihaseid soojendama. Kõigist hoiatustest hoolimata jätavad paljud inimesed selle olulise sammu siiski vahele. Ära ole üks neist! Lihaste soojendamine enne sportimist on üks paremaid viise vigastuste vältimiseks.

Õige soojenduse jaoks ei pea kulutama palju aega ega järgima keerulisi tavasid. Väldi pikki ja intensiivseid venitusi, mis võivad su lihaseid ja kõõluseid vigastada. Selle asemel proovi lihaste lõdvestamiseks kiiret edukat viieminutilist jalutuskäiku või sörgi kaks kuni kolm minutit.

2. Ära unusta tööd hüppeliigesega
Kui mäng on läbi, on venitamist lihtne unustada. Jalgade sirutamine aitab vältida vigastusi ja hüppeliigese harjutused hoiavad liigesed paindlikud.

3. Vali sobivad jalatsid
Õigete jalatsite valimine tähendab enamat kui lihtsalt mõnele konkreetsele spordialale loodud spordijalatsite kandmist. Oluline on tagada, et sinu jalatsid sobituvad sinu jalgadega hästi – lase oma spordijalatsitesse teha individuaalsed tallatoed!

Samuti on oluline jalatsid välja vahetada, kui need hakkavad kuluma. Eriti oluline on pöörata tähelepanu oma spordijalatsite elueale. Kulunud jalatsitega mängimine suurendab jala- või hüppeliigese vigastuste ohtu.

4. Ära unusta puhata
Puhkus ja taastumine on sportliku soorituse oluline osa, mis aitab vähendada hüppeliigese vigastuste ohtu. Tee treeningu/võistluse ajal regulaarselt pause, et lihastel oleks aega taastuda. Ka hoolsal veetarbimisel on oluline osa traumade ennetamisel – dehüdratsioon suurendab sinu väsimustunnet ja vigastuste tõenäosust.

5. Pöörake tähelepanu valule
Keha saadetud hoiatusmärke on lihtne eirata, eriti kui kuulute meeskonda. Kuid valu võib olla oluline märk sellest, et on vaja aeg maha võtta ja teha paus – tõsiste vigastuse tekkimise ennetamiseks. Kasuta ka tugisidemeid.

Kui lihaspinge on tavaline ja seda võib oodata pärast suuremahulisi füüsilisi tegevusi, pole valu kunagi normaalne.

Täna on maailmas sadu tootjaid, kes annavad endast parima, et leida kehale just see kõige parem toestus ja vältida samas ületoestamist. Kuna sihtgrupp on väga suur (ka traumad), siis ei lõppe uute ja aina paremat toodete leiutamine.

Lisainfot vigastusest taastumiseks või nende ennetamiseks saab Ortoteeki füsioterapeudilt Maik Mäses, mailiaadress maik@ortoteek.ee. Broneeri aeg konsultatsioonile siin.